Kavatsus: Corona rakenduse arendamine kiirkeeduseadme lähenemisviisi ja turukonsultatsioonide kaudu
Tervishoiu-, hoolekande- ja spordiministeerium kavatses kiirkeedupoti kaudu (kas auru ja keeva veega), jõuda turukonsultatsiooni kaudu rakenduse esimese väljatöötamiseni, mis suudab kaardistada COVID-19 leviku ja hoiatada inimesi, kui nad on olnud nakatunud inimese läheduses. Kiire kandidaatide valiku tõttu sooviti töötada piiratud arvuga (7) osapooled teevad edasiarendusi, et välja valida kõige lootustandvamad.
Tulemus: Ükski rakendus ei osutunud sobivaks
Ühelt poolt sellepärast, et äppidel endal ilmnesid puudujäägid, eriti privaatsuse vallas, teiselt poolt, sest samuti polnud selge, millised on edukriteeriumid. Mida peaks rakendus tegelikult tegema ja mida mitte? Ja milliseid nõudeid sellega seoses. turvalisus ja privaatsus tuli täita?
Siis tuli oodatud kriitika: kuidas kandidaatide valimine toimus?? Miks mitte rohkem välismaale vaadata (kus isegi Singapuris on kasutamine piiratud)? Kuidas jääda alla sellisele olulisele teemale nagu privaatsus??
Analüüsida: Pole sugugi üllatav, et ühtegi toimivat rakendust pole tulnud
Kindlasti pole nii lühikese ajaga üllatav, et nad pole isegi sobivat disaini välja mõelnud. See ei saanud kunagi olla eesmärk. Küll aga on väga lühikese ajaga selgeks saanud, kus peituvad suurimad väljakutsed ning sellesse on kogutud palju sisendit.. millised kriteeriumid mängivad rolli. Nii funktsionaalsuse kui ka turvalisuse/privaatsuse osas. Kiirustades on suhtlemine olnud vähem ettevaatlik ning erakondades ja kodanikes on tekitatud valesid ootusi. Näiteks VWS-i projektijuht ja CIO (Ron Roosendaal) rünnati siin-seal ja süüdistati privaatsusõiguse kahjustamises. Oma isiklikus ajaveebis on ta veenvalt näidanud, et see süüdistus on täiesti põhjendamatu, kuid me teame, kui kiiresti võib pildistamine minna.
Järeldus: Apaton on Brilliant Failed
Appatooniga plaanisid nad kindlasti midagi väärtuslikku: Rakendus, mis aitab võidelda COVID-19 ja uue lähenemisega, põhineb rahvahulga hankimisel. Lisaks on paljud inimesed pingutanud, et saavutada parim võimalik tulemus. Me ei saa seda kiitmata jätta. See (kahjulik)risk oli suur, kuid oli kindlasti proportsioonis eesmärgiga, mida püüda saavutada. Ainult teatatud tähtaeg (28 aprill) võis olla väga optimistlik. See tõeliselt uuenduslik lähenemine ebaõnnestus muu hulgas ka selle aja surve ja vähese ettevalmistuse tõttu. Siiski võime tõepoolest rääkida hiilgast ebaõnnestumisest, kuna on väärtuslikud õpitulemused.
Briljantide Ebaõnnestumise Instituudil on hea meel pakkuda õpiväljundite kaardistamist Briljantide Ebaõnnestumise Instituudi meetodil. Need õpitulemused võivad tähendada selle projekti suurimat kasumit!
Loodame siiralt, et kõik tahavad seda näha ja jätkavad positiivset mõtlemist digivahendite võimaluste kasutamiseks. Iga pisik aitab!
